Riwega therm Puitkiudplaat 160

Kuhu Puitkiudplaat 160 käib

Puitkiudplaat 160 on tihe soojustusplaat kald- ja lamekatuse pealmiseks soojustuskihiks. Ta läheb sarikate või kandva laudise peale katkematu kihina, alla aurutõke ja peale difusioonavatud aluskate koos roovituse ja tuulutusvahega.

Kolmest puitkiudplaadi omadusest on siin selgelt esikohal soojusmahtuvus. Erisoojusmahtuvus on kõigil selle rea plaatidel sama, vahe teeb mass: ca 160 kg/m³ juures salvestab see plaat ruutmeetri kohta rohkem soojust kui 110 või 140 kg/m³ plaadid. Just see aeglustab suvise soojuse jõudmist katusealusesse ruumi.

Mida numbrid tähendavad

λD 0,041 W/(m·K) ja survetugevus 100 kPa on koormust kandva katuseplaadi tavaline tase — plaat talub roovituse ja katusekatte kaudu jaotatud koormust. Paksusi on 60–120 mm ja mõõt 1250 × 600 mm.

Aurutakistustegur μ <3 tähendab, et plaat on veeaurule avatud ja niiskus pääseb läbi tema väljapoole. Veeimavus WS <1,0 kg/m² on ehitusaegne number: lühiajaline vihm ei ime plaati läbi, aga see ei tee temast ajutist katusekatet.

Paigaldus

• Lao plaadid tihedalt vastakuti, read nihkes. Vuuk on ainus koht, kust külm ja õhk läbi pääsevad.
• Kinnitus käib läbi plaadi sarikasse, kruvipikkus plaadi paksuse ja roovituse järgi projektist.
• Kahe kihina paigaldades pane teise kihi vuugid esimese omadest üle, mitte kohakuti.
• Räästa juures vii aluskate plaadi pealt vihmaveerenni või tilkapleki peale välja — kui ta lõpeb enne, jookseb vesi seina sisse.
• Kata pind jooksvalt aluskattega; plaadi veeimavus <1,0 kg/m² kehtib lühiajalisele niiskusele, mitte lahtise katuse nädalatele.

Puitkiudplaat 160 või NATUREL 140 / NATURHELD 140

Soojusjuhtivus on mõlemal λD 0,041 W/(m·K) ja survetugevus mõlemal 100 kPa tasemel. Soojapidavuses ja koormuses need kaks ei erine.

Vahe on massis ja servas. Puitkiudplaat 160 on ca 160 kg/m³ ehk raskem ja salvestab ruutmeetri kohta rohkem soojust — see on argument suvise ülekuumenemise vastu. NATUREL 140 / NATURHELD 140 on 140 kg/m³, aga tal on soon-sulg servad ja deklareeritud dünaamiline jäikus s' 30–65 MN/m³. Vali massi järgi või servaluku järgi, sest muud vahet praktikas ei ole.

Korduma kippuvad küsimused